Sotsiaaltoetused ja -teenused

Sotsiaalspetsialist: Inna Zahhalina
Kontakt: tel: 336 6181;  mob: 5555 3486
e-post:  sotsiaaltootaja[ät]alajoevv.ee
Vastuvõtt :  Esmaspäev-reede 08.15.-16.15  aadressil Jõe tn 25, Alajõe küla

*****  ***********   ************************  ***********   ************************

* Sotisaalseadustiku üldosa seadus
* Perekonnaseadus
* Lastekaitseseadus
* Peretoetused
* Riikliku toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude piirmäärade    kehtestamine
* Sotsiaalhoolekande seadus
*
Üksi elava pensionäri toetus
* Perehüvitiste liigid
*  Töövõimereform
* Alajõe valla täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord  
* Alajõe valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

2017. aasta muudatused

Sotsiaalvaldkond

Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekutoetuse suurus 2017. aastal

2017. aastal on üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga s.o 130 eurot kuus.

Kui alaealine perekonnaliige saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 18-aastaseks, makstakse talle toetust 130 eurot. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud
2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased
3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes õppiv õpilane ja kuni 24-aastane täiskoormusega või osakoormusega ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

Kuni 24-aastasel õpilasel, kes õpib põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, ja kuni 24-aastasel üliõpilasel, kes õpib täiskoormusega või osakoormusega ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses ning kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

Täisealist eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

 

Toimetulekutoetuse taotlemine

Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga.

Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluruumi alalised kulud, siis lisab ta avaldusele dokumendid, mis tõendavad:

1) eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel
2) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid

Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või allpooltoodud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid
2) sõidukid liiklusseaduse tähenduses
3) väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses

Toimetulekutoetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks:
1) omandiõigus eluruumile;

2) liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis)
3) leping, mille alusel isikul tekib õigus kasutada eluruumi või ühte osa eluruumi kasutusele andja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, välja arvatud perekonnaliikmete endi vahel sõlmitud leping
4) leping, mille esemeks on eluruum või elamiseks kasutatav muu ruum ja mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või nende poolt elamu haldamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud kasutamiseks elamispinda hädasti vajavale isikule või haridust omandavale isikule, samuti eraõigusliku juriidilise isiku eluruumis või muus ruumis elamiseks sõlmitud leping

5) asjaõiguslik leping elamispinna kasutamiseks (isiklik servituut), välja arvatud leping, mis on sõlmitud perekonnaliikmete endi vahel

Toimetulekutoetuse määramisel ei ole eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks hotellitüüpi majutusettevõtte ruumi, puhkamiseks mõeldud ruumi või hoolekandeasutuse ruumi, välja arvatud toetatud elamise teenuse osutamise käigus teenust saama õigustatud isikuga sõlmitud hoolekandeasutuse ruumi, kasutamise leping.

Toimetulekutoetuse arvestamise alused

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka ei arvata:
1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest
2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus
3) riigi tagatisel antud õppelaenu
4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust
5) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust
6) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta
7) käesoleva seaduse alusel makstavat vajaduspõhist peretoetust

Vallavalitsus võib üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte arvata sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

Valla territooriumil heakorra või abitöödel osalevale isikule makstakse tehtud töö eest töötasu, mis toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka. Tehtud tööd ei tasustata toimetulekutoetuse vahendite arvel.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud:

1) tegelik korteriüür või hooldustasu
2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus
3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus
4) tarbitud elektrienergia maksumus
5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus
6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind
7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile
8) tegelik olmejäätmete veotasu

Eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel.

Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürile andjaks ja üürnikuks on eraldi eluruumides elavad omavahel abielus olevad isikud või esimese või teise astme alanejad ja ülenejad sugulased.

Maamaksukulu ei kaeta toimetulekutoetuse määramisel juhul, kui taotleja on maamaksu tasumisest vabastatud maamaksuseaduse § 11 alusel.

 Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine

Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses, pärast käesolevas seaduses nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta.

Vallavalitsus võib jätta toetuse määramata:
1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tööotsimiskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis
2) kui toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast
3) kui vallavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid

Vallavalitsus ei või jätta toimetulekutoetust määramata kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.

Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab vallavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole, teise isiku pangakontole, posti teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

Toimetulekutoetuse taotleja, kellele arvestatakse toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise.
Kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluruumi alaliste kulude katmiseks, ei ole vastavaid kulusid tasunud, on vallavalitsusel õigus tasuda eluruumi alalised kulud toimetulekutoetuse taotleja eest isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt.

Vajaduspõhine peretoetus

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir.

Vastavalt 2017. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2017. aastal perekonna esimesele liikmele 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 118,2 eurot kuus. Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel. Lisaks vajaduspõhisele peretoetusele võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:

  • perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või
  • perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub).
Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.
Kui tegemist on näiteks kärgperega, kus mõlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva ühe või mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist esitab avalduse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.
Perekonna koosseis

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

  1.  abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
  2.  esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  3.  muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.

Vajaduspõhise  peretoetuse taotlemine

  • ​Vajaduspõhist peretoetust saab taotleda kohalikust omavalitsusest (valla- või linnavalitsusest), kelle haldusterritooriumil asub toetuse taotleja tegelik elukoht.
  • Taotlust toetuse saamiseks saab esitada kogu kuu jooksul (hiljemalt kuu viimasel tööpäeval).
  • Taotlusele tuleb märkida kõigi perekonnaliikmete nimed, isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid (õpilane, töötav, pensionär jne).
  • Juhul, kui perekonnale eelmisel kalendrikuul toimetulekutoetust ei määratud, tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete netosissetulekuid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul, elatise maksmise korral ka makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toetuse taotleja seda oma allkirjaga.
  • Otsus toetuse määramise kohta tuleb kohalikul omavalitsusel teha kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
  • Toetust määratakse korraga kolmeks taotlemisele järgnevaks kuuks, kuid see makstakse välja igal kuul eraldi, mitte kolme kuu eest korraga.

Peredel, kellele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust, ei ole vaja perekonna sissetulekuid tõendada. Sellisel juhul on vajaduspõhise peretoetuse saamise aluseks asjaolu, et perekonnale määrati eelmisel kuul toimetulekutoetust.

Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis otsustatakse vajaduspõhise peretoetuse määramine perekonna taotlemisele eelneva kolme kalendrikuu sissetulekute põhjal. Sissetulekute arvestamisel lähtutakse seejuures järgmistest põhimõtetest.

Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

Sissetulekute arvestamine

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:

  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstud madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
  • vajaduspõhist peretoetust.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

 *****  ***********   ************************  ***********   ************************

Alajõe valla hooldajatoetuse maksmise kord

Alajõe Vallavolikogu 21.05.2015 määrus nr 10 “Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotluse vorm”.
Avaldus Alajõe Vallavalitsusele

Alajõe valla täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord

Määrusega reguleeritakse Alajõe valla eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste liigid, nende taotlemise ja maksmise tingimused ja kord.

 

*****  ***********   ************************  ***********   ************************

Abivahendite süsteemi korraldus

Alates 01.01.2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendite-susteem-alates-2016/?highlight=isikliku,abivahendi

***********   ************************  ***********   ************************  ***********   ************************

OHVRIABI JA LEPITUSTEENUS

Mis on ohvriabi?

Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet

Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Samuti juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega

Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus

Pöördu ohvriabitöötaja poole, kui tahad oma probleemist rääkida, tunned, et vajad tuge oma murede lahendamiseks või soovid leida oma olukorrast väljapääsu

Riik hüvitab süüteo ohvritele ja nende pereliikmetele vajaduse korral psühholoogilise abi kulutused

2007. aasta 1.jaanuaril jõustus ohvriabi seaduse muutmise seadus, mille üheks eesmärgiks on süüteo ohvritele ja nende perekonnaliikmetele riigi poolt vajaduse korral psühholoogilise abi kulutuste hüvitamine.

Psühholoogilise abi kulu hüvitist on vajaduse korral õigus saada kuni ühe kuupalga alammäära (alates 01.01.2015 390.00 eurot) ulatuses nii ohvril endal kui ka ohvri perekonnaliikmetel (kuni kolme kuupalga alammäära ulatuses), kui nende toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud. Psühholoogilist abi vajava ühe pere liikmetele hüvitatakse psühholoogilisele abile tehtud kulutused kokku kuni kolme kuupalga alammäära ulatuses.

Psühholoogilise abi kulude hüvitamise regulatsioon on loodud eeskätt selleks, et aidata kaasa kergemate kuritegude ja väärtegude ohvriks (näiteks s.h perevägivalla juhtumite) langenud ohvrite kiiremale psühholoogilisele rehabilitatsioonile ning vägivalla- ja muude kuritegude ohvrite perekonnaliikmete sotsiaalse toimetulekuvõime paranemisele.

Psühholoogilise abi kulude hüvitise saamise eelduseks on süüteo kohta väärteo-või kriminaalmenetluse alustamine. Psühholoogilise abi kulud hüvitatakse õigustatud isikule ühe aasta jooksul süüteo toimepanemisest arvates. Seadusest tulenevalt on psühholoogilise abi teenusteks psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse osutamine.
Psühholoogilise abi kulude hüvitamiseks tuleb esitada vastav taotlus piirkondlikule ohvriabi töötajale. Psühholoogilise abi kulud maksab välja Sotsiaalkindlustusamet.

Lepitusteenus

Lepitusteenus rakendus 2007.aasta veebruaris. Lepitusmenetluse käigus kohaldub II astme kuritegudele, lepitatakse teise astme kuriteo osapooli, s.o kannatanut ja kahtlustatavat või süüdistatavat. Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet ning lepitamist viivad läbi vastava koolituse saanud ohvriabitöötajad.

Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Lepitamine võimaldab rohkem kaasata kannatanut otsustusprotsessi ning vähendada kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid. Lepitusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ennekõike kannatanu/ohvri huve. Lepitamine tõstab kannatanu/ohvri väärtust ja suurendab tema kaasatust. Lepitamise läbiviimisel tegeletakse kuriteo mõlema osapoolega.

Otsuse kriminaalasja lõpetamiseks lepitusmenetluse teel teeb osapoolte nõusolekul prokuratuur või kohus. Lepitusprotsess lõpeb osapoolte vahelise kirjaliku lepituskokkuleppe sõlmimisega. Lepituskokkulepe sisaldab kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi, kuid võib sisaldada ka muid tingimusi sh reaaltoimingute tegemist. Lepitaja roll on eelkõige selles, et suunata pooli normaalsele ja täidetavale kokkuleppele (nt mõne töökohustuse täitmine kannatanu heaks, ravikohustusele allumine ja teraapias osalemine jm).

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi-ja-lepituskeskus/

*****  ***********   ************************  ***********   ************************

Perearsti nõuandeliin- https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/arsti-ja-oendusabi/perearsti-nouandeliin

PEREARSTI NÕUANDELIIN on üleriigiline telefon, kust saab professionaalset meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas eesti ja vene keeles.

Nõuandeliinile helistades saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes.

Nõuandeliini numbrid on:

● 1220 (mobiililt helistades rakendub mobiilsideoperaatori hinnakirjapõhine tariif)

● +372 6346 630 (saab helistada nii Eesti siseselt kui ka välismaalt)

1220 on lauatelefonilt v.a. Starmani ja Tele2 võrgust helistades esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe helistamise algusest vastavale kõneteenusnumbrile helistamise hind (ligikaudu 0,22 eurot (3.50 kr)/minut).

Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed.

Perearsti nõuandetelefon 1220 on ellu kutsutud selleks, et lihtsustada nõu ja abi saamist perearstilt:● ka sellel ajal, kui enda perearst ei ole kättesaadav;
● kui arvate, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist;
● kui viibite Eestis mõnes teises maakonnas;
● kui olete välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades+372 634 66 30);
● kui vajate konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise küsimuses.Häirekeskuse andmetel helistab ligi kolmandik abivajajatest kiirabisse terviseprobleemiga, mis ei vaja kiiret ja elupäästvat sekkumist. Iga päev helistavad inimesed ka paljudesse perearstikeskustesse saamaks nõu ja abi arstilt või õelt ja teavet tervishoiu korralduse kohta. Nüüd võtab need valdkonnad üle perearsti nõuandetelefon 1220.Nõuandetelefon 1220 aitab analüüsida oma tervise seisukorra kriitilisust ja annab tegutsemisjuhised esmaseks abiks, lihtsamate olukordade puhul ka koduseks raviks. Tõsisemate terviseprobleemide korral informeeritakse helistajat vajadusest registreeruda oma perearsti vastuvõtule, pöörduda haigla valvetuppa või suunatakse kriitiline kõne kohe edasi kiirabisse.
Millega peab helistamisel arvestama?Telefonile vastavad kogemustega nõustajad – pereõed ja perearstid. Vastused saab nii meditsiinilistele küsimustele kui ka üldisematele tervishoidu puudutavatele küsimustele.
● Helistada saab kõikidelt sideoperaatoritelt üle kogu Eesti.
● Lauatelefonilt helistades on esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi on kõne kohaliku kõne hinnaga. NB! ei kehti Starmani ja Tele2 võrgust helistades.
● Mobiiltelefonilt helistades kehtib paketipõhine hind.
● Telefonile helistamisel kuulete esmalt sissejuhatavat teksti ja seejärel saate ühenduse õe või arstiga.● Kui helistate tervist puudutavas küsimuses, peaksite kõigepealt nõustajale täpsustama, kas helistate iseenda või kellegi teise, näiteks lapse haiguse tõttu. Edasi küsitakse statistika jaoks teie vanust ja näiteks lapse sugu ja vanust.
● Seejärel rääkige oma murest võimalikult selgelt ja täpselt, rääkige, mida olete ise teinud oma mure leevendamiseks ja kas see on aidanud või mitte. Jälgige seejärel nõustaja poolt Teile esitatavaid küsimusi ja püüdke jällegi vastata võimalikult täpselt ja lühidalt. Kui küsimus ei ole Teile arusaadav, paluge seda korrata või selgitada, mida antud küsimusega mõeldakse. Enne helistamist valmistage ette ka Teie poolt pidevalt kasutatavate ravimite nimed, et juhul, kui nõustaja seda küsib, saaksite anda täpse vastuse. Mida täpsema info nõustajale annate, seda kergem on nõustajal Teie probleemi analüüsida ja anda Teile kõige parem lahendus.
● Kui selgub, et Teie tervislik seisund vajab vältimatut arstiabi, suunatakse Teie kõne kohe edasi kiirabisse

 Info ka vene keeles: Консультационный телефон семейного врача 1220.