Sotsiaaltoetused ja -teenused

Sotsiaalspetsialist: Inna Zahhalina
Kontakt: tel: 336 6181;  mob: 5555 3486
e-post:  sotsiaaltootaja[ät]alajoevv.ee
Vastuvõtt :  Esmaspäev-reede 08.15.-16.15  aadressil Jõe tn 25, Alajõe küla

*****  ***********   ************************  ***********   ************************

* Sotisaalseadustiku üldosa seadus
* Perekonnaseadus
* Lastekaitseseadus
* Peretoetused
* Riikliku toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude piirmäärade    kehtestamine
* Alajõe valla täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord  
* Alajõe valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

2016. aasta muudatused

Sotsiaalvaldkond

Toimetulekutoetus. Puuduses olevate perede toetamiseks toimetulekupiir  alates 01.01.2016. a on 130 eurot üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir on 104 eurot..

Vajaduspõhine peretoetus.  Alates 01.01.2016. aastast tõusis vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni.

1. jaanuarist kehtib uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile. See aitab kaasa abivajavate isikute teadlikkuse suurendamisele abi saamise võimalustest ja eesmärkidest. Samuti võimaldab selgem regulatsioon saada riigil senisest paremat ülevaadet sellest, millistes omavalitsustes vajab teenuste kvaliteet ja kättesaadavus parandamist ning mille kohta saadud andmed võimaldavad vajadusel plaanida riigi tasemel muutusi olukorra parandamiseks.

Lastekaitseseadus.   1.01.2016 jõustunud uue lastekaitseseaduse eesmärgiks on soodustada lapsi väärtustava ja laste  arengut võimaldava elulaadi ja keskkonna kujundamist, laste huvide esikohale seadmist ja laste elukvaliteedi parendamist panustades enam ennetusele ja õigeaegsele sekkumisele.  Uue lastekaitseseaduse olulisem mõte on, et iga Eestis elav laps saaks talle vajalikku abi, siis kui ta seda vajab ja seda temale kõige sobivamal viisil.

Prognooside kohaselt tõusevad pensionid  2016  aasta aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.

Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu täiendavatele eelarvelistele vahenditele on võimalik lühendada oluliselt rehabilitatsiooniteenuste ootejärjekorda, kus on täna järjekorras ligi 9000 inimest. Eesmärk on tagada see, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saadakse ühe aasta jooksul. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarve on 2016. aastal 8,85 miljonit eurot, kasv 1,4 miljonit eurot.

Jätkub vägivallaohvritest naistele ja nende lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse pakkumine. Vägivallaohvritest naised ja nende lapsed saavad kaitset, mõistmist, tuge ja asjatundlikku nõustamist (sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist), et vägivallast pääseda. Samuti jätkub tugitelefoni 1492 teel abi pakkumine. Ööpäevaringse üleriigilise tasuta tugitelefoni eesmärk on pakkuda esmast abi ja nõustamist vägivallaohvritest naistele, nende lähedastele ja ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele. Telefonil vastavad koolitatud nõustajad. Vägivalla ohvritele on väga oluline teada, et nad ei ole oma olukorras üksi. Nad vajavad teavet, kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi. Seda tüüpi esmast kriitilise tähtsusega nõustamist ööpäevaringne tasuta telefoniliin ka pakub.

Tervise valdkond

Uuendatud on tervisenõuded mootorsõidukijuhtidele. Alates 1. jaanuarist 2016 jõustuvad mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja uuendatud tervisenõuded, kuhu lisanduvad  uneapnoed reguleerivad muudatused. Uued nõuded juhtidele tähendavad, et keskmise raskusega või raske uneapnoe puhul on vajalik eriarsti otsus, et haigus on kontrolli all. Samuti tuleks seisundit kontrollida iga 3 aasta tagant või 1 kord aastas, kui tegemist on kutselise juhiga. On oluline arvestada, et tulenevalt uutest nõuetest võib uneapnoe või selle kahtlustuse korral tervisetõendi taotlemise periood pikeneda.

Haigekassa poolt hüvitatavate haiguspäevade arv ühes kalendriaastas ei ole enam piiratud. 2016. aasta 1. jaanaurist muutus kehtetuks piirang ravikindlustuse seaduses, millega oli sätestatud, et kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist kokku mitte rohkem kui 250 kalendripäeva kalendriaastas

 Töö valdkond

 Töövõimereform Töövõimereformi rakendumine 2016. aasta jaanuarist toob kaasa vähenenud töövõimega inimestele ja nende potentsiaalsetele tööandjatele mahuka teenuste valiku pakkumise. Teenuseid osutavad Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Juulist rakendub uus inimese tegevusvõimekust ja -piiranguid arvestav töövõime hindamise kord, mis on aluseks pakutavate teenuste vajaduse hindamisel ja töövõimetoetuse maksmisel.

Tõusis töötutoetuse määr. Kui 2015. aastal oli töötutoetuse määr 4,01 eurot, siis 2016. aastal on see 4,41 eurot päevas. Töötutoetus, mis oli 2015. aastal keskmiselt 124,25 eurot kuus, tõusis uuel aastal 136,71 euroni.

Tõusis töötasu alammäär. Kui 2015. aastal oli töötasu tunnitasu alammääraks 2,34 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot, siis 2016. aasta 1. jaanuarist on tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot.

Tõusislapsepuhkuse puhkusetasu. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada 3 kuni 6 päeva lapsepuhkust. Kui 2015. aastal oli lapsepuhkuse päevatasu suurus 18,57 eurot, siis alates 2016. aasta 1. jaanuarist on lapsepuhkuse päevatasu suurus 20,24 eurot.

 *****  ***********   ************************  ***********   ************************

Alajõe valla hooldajatoetuse maksmise kord

Alajõe Vallavolikogu 21.05.2015 määrus nr 10 “Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise taotluse vorm”.
Avaldus Alajõe Vallavalitsusele

Alajõe valla täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord

Määrusega reguleeritakse Alajõe valla eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste liigid, nende taotlemise ja maksmise tingimused ja kord.

 

*****  ***********   ************************  ***********   ************************

Abivahendite süsteemi korraldus

Alates 01.01.2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendite-susteem-alates-2016/?highlight=isikliku,abivahendi

***********   ************************  ***********   ************************  ***********   ************************

OHVRIABI JA LEPITUSTEENUS

Mis on ohvriabi?

Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet

Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Samuti juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega

Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus

Pöördu ohvriabitöötaja poole, kui tahad oma probleemist rääkida, tunned, et vajad tuge oma murede lahendamiseks või soovid leida oma olukorrast väljapääsu

Riik hüvitab süüteo ohvritele ja nende pereliikmetele vajaduse korral psühholoogilise abi kulutused

2007. aasta 1.jaanuaril jõustus ohvriabi seaduse muutmise seadus, mille üheks eesmärgiks on süüteo ohvritele ja nende perekonnaliikmetele riigi poolt vajaduse korral psühholoogilise abi kulutuste hüvitamine.

Psühholoogilise abi kulu hüvitist on vajaduse korral õigus saada kuni ühe kuupalga alammäära (alates 01.01.2015 390.00 eurot) ulatuses nii ohvril endal kui ka ohvri perekonnaliikmetel (kuni kolme kuupalga alammäära ulatuses), kui nende toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud. Psühholoogilist abi vajava ühe pere liikmetele hüvitatakse psühholoogilisele abile tehtud kulutused kokku kuni kolme kuupalga alammäära ulatuses.

Psühholoogilise abi kulude hüvitamise regulatsioon on loodud eeskätt selleks, et aidata kaasa kergemate kuritegude ja väärtegude ohvriks (näiteks s.h perevägivalla juhtumite) langenud ohvrite kiiremale psühholoogilisele rehabilitatsioonile ning vägivalla- ja muude kuritegude ohvrite perekonnaliikmete sotsiaalse toimetulekuvõime paranemisele.

Psühholoogilise abi kulude hüvitise saamise eelduseks on süüteo kohta väärteo-või kriminaalmenetluse alustamine. Psühholoogilise abi kulud hüvitatakse õigustatud isikule ühe aasta jooksul süüteo toimepanemisest arvates. Seadusest tulenevalt on psühholoogilise abi teenusteks psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse osutamine.
Psühholoogilise abi kulude hüvitamiseks tuleb esitada vastav taotlus piirkondlikule ohvriabi töötajale. Psühholoogilise abi kulud maksab välja Sotsiaalkindlustusamet.

Lepitusteenus

Lepitusteenus rakendus 2007.aasta veebruaris. Lepitusmenetluse käigus kohaldub II astme kuritegudele, lepitatakse teise astme kuriteo osapooli, s.o kannatanut ja kahtlustatavat või süüdistatavat. Lepitusteenuse osutamise tagab Sotsiaalkindlustusamet ning lepitamist viivad läbi vastava koolituse saanud ohvriabitöötajad.

Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks. Lepitamine võimaldab rohkem kaasata kannatanut otsustusprotsessi ning vähendada kuriteoga kaasnenud pingeid, hirmu, viha jms tundeid. Lepitusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ennekõike kannatanu/ohvri huve. Lepitamine tõstab kannatanu/ohvri väärtust ja suurendab tema kaasatust. Lepitamise läbiviimisel tegeletakse kuriteo mõlema osapoolega.

Otsuse kriminaalasja lõpetamiseks lepitusmenetluse teel teeb osapoolte nõusolekul prokuratuur või kohus. Lepitusprotsess lõpeb osapoolte vahelise kirjaliku lepituskokkuleppe sõlmimisega. Lepituskokkulepe sisaldab kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi, kuid võib sisaldada ka muid tingimusi sh reaaltoimingute tegemist. Lepitaja roll on eelkõige selles, et suunata pooli normaalsele ja täidetavale kokkuleppele (nt mõne töökohustuse täitmine kannatanu heaks, ravikohustusele allumine ja teraapias osalemine jm).

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi-ja-lepituskeskus/

*****  ***********   ************************  ***********   ************************

Perearsti nõuandeliin- https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/arsti-ja-oendusabi/perearsti-nouandeliin

PEREARSTI NÕUANDELIIN on üleriigiline telefon, kust saab professionaalset meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas eesti ja vene keeles.

Nõuandeliinile helistades saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes.

Nõuandeliini numbrid on:

● 1220 (mobiililt helistades rakendub mobiilsideoperaatori hinnakirjapõhine tariif)

● +372 6346 630 (saab helistada nii Eesti siseselt kui ka välismaalt)

1220 on lauatelefonilt v.a. Starmani ja Tele2 võrgust helistades esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe helistamise algusest vastavale kõneteenusnumbrile helistamise hind (ligikaudu 0,22 eurot (3.50 kr)/minut).

Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed.

Perearsti nõuandetelefon 1220 on ellu kutsutud selleks, et lihtsustada nõu ja abi saamist perearstilt:● ka sellel ajal, kui enda perearst ei ole kättesaadav;
● kui arvate, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist;
● kui viibite Eestis mõnes teises maakonnas;
● kui olete välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades+372 634 66 30);
● kui vajate konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise küsimuses.Häirekeskuse andmetel helistab ligi kolmandik abivajajatest kiirabisse terviseprobleemiga, mis ei vaja kiiret ja elupäästvat sekkumist. Iga päev helistavad inimesed ka paljudesse perearstikeskustesse saamaks nõu ja abi arstilt või õelt ja teavet tervishoiu korralduse kohta. Nüüd võtab need valdkonnad üle perearsti nõuandetelefon 1220.Nõuandetelefon 1220 aitab analüüsida oma tervise seisukorra kriitilisust ja annab tegutsemisjuhised esmaseks abiks, lihtsamate olukordade puhul ka koduseks raviks. Tõsisemate terviseprobleemide korral informeeritakse helistajat vajadusest registreeruda oma perearsti vastuvõtule, pöörduda haigla valvetuppa või suunatakse kriitiline kõne kohe edasi kiirabisse.
Millega peab helistamisel arvestama?Telefonile vastavad kogemustega nõustajad – pereõed ja perearstid. Vastused saab nii meditsiinilistele küsimustele kui ka üldisematele tervishoidu puudutavatele küsimustele.
● Helistada saab kõikidelt sideoperaatoritelt üle kogu Eesti.
● Lauatelefonilt helistades on esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi on kõne kohaliku kõne hinnaga. NB! ei kehti Starmani ja Tele2 võrgust helistades.
● Mobiiltelefonilt helistades kehtib paketipõhine hind.
● Telefonile helistamisel kuulete esmalt sissejuhatavat teksti ja seejärel saate ühenduse õe või arstiga.● Kui helistate tervist puudutavas küsimuses, peaksite kõigepealt nõustajale täpsustama, kas helistate iseenda või kellegi teise, näiteks lapse haiguse tõttu. Edasi küsitakse statistika jaoks teie vanust ja näiteks lapse sugu ja vanust.
● Seejärel rääkige oma murest võimalikult selgelt ja täpselt, rääkige, mida olete ise teinud oma mure leevendamiseks ja kas see on aidanud või mitte. Jälgige seejärel nõustaja poolt Teile esitatavaid küsimusi ja püüdke jällegi vastata võimalikult täpselt ja lühidalt. Kui küsimus ei ole Teile arusaadav, paluge seda korrata või selgitada, mida antud küsimusega mõeldakse. Enne helistamist valmistage ette ka Teie poolt pidevalt kasutatavate ravimite nimed, et juhul, kui nõustaja seda küsib, saaksite anda täpse vastuse. Mida täpsema info nõustajale annate, seda kergem on nõustajal Teie probleemi analüüsida ja anda Teile kõige parem lahendus.
● Kui selgub, et Teie tervislik seisund vajab vältimatut arstiabi, suunatakse Teie kõne kohe edasi kiirabisse

 Info ka vene keeles: Консультационный телефон семейного врача 1220.